Budapestist väljasõit - Herend ja Balaton

Tihany tänavalt vaade

Kui oled Budapesti lennukiga saabunud ja autot ei plaani rentida ning lisaks oled reisiks planeerinud vaid nädala, siis soovitan Herend’i ja Balaton’i ühe päevase reisi võtta reisibüroost. Cityrama reisibüroo pakutav päevatuur sisaldab lisaks Herendi portselani minivabriku ja -muuseumikülastusele ka peatust koos väikse ringkäiguga Tihany poolsaarel ja Balatonfüred’is. Mulle tundus see olevat hea valik vaatamata sellele, et päev oli päris tempokas ja shoppamiseks ega ka omapäi ringi jalutamiseks eriti aega ei jäänud (antakse umbes 10 - 15 minutit vaba aega). Muide, kui soovid külastada Tihany Abbey kirikut, siis on lisaks päevatuuri hinnale vaja osta pilet (1000 HUF /ca 3,33 €) ja kui soovid Herendi minivabrikus ja muuseumis pilte teha, siis on ka mingi tasu vaja maksta, mis grupile tuleb soodsam ja hind jagatakse huviliste vahel.

Balatoni vaade Tihany poolsaarelt

Giidi sõnul tähendab Tihany tõlkes „vaikne“ või „vaikus“ ja vaatamata täna-päevasele turismi-magneti staatusele, võib seda veel praegugi vaikuse ja rahu paigaks nimetada.
Kui soovid aga reisibüroo korraldataval tuuril endale Tihany maalilisel poolsaarel (Balatoni ääres) veidi lisaaega saada (ca 30-40 min), siis võta tollele väljasõidule kaasa söögipoolist, mida bussis süüa. Nii saad jätta lõunasöögi restoranis vahele, et omapäi veidi ringi vaadata, lisaks jõuad midagi mälestuseks või kingitusteks kaasa osta.




Tihany pitsiline taldrik, maksab
olenevalt suurusest ca 5-10 €

"pitsiline" taldrik Herendi
vabrikupoes, mis maksab
umbes 6160 €

Leidsin ühest Tihany keraamika-poekesest „pitsilise“ taldriku, mille sarnaseid nägin esimest korda Londoni kanalimuuseumis ja sealt tekkis soov eneselegi mõni köögi seinakaunistuseks soetada, sest Londonis neid müügiks polnud.
Tõsi küll, Ungaris polnud taskukohase hinnaga „pitsilised“ taldrikud nii uhked ja peened, kui Londoni kanalimuuseumis olevad eksponaadid, va Herendi vabrikupoes müügiks olevad eksemplarid (üks neist kõrvaloleval pildil), mida osta ei raatsinud või õigem on küll öelda, et sel hetkel polnud veel finantsiliselt võimalik osta... Too kuuetuhande eurone Herendi pitstaldrik on muidugi veelgi uhkem, kui Londoni kanalimuuseumis nähtu...
 

Nagu vist juba mõistsid, et kui on soov Herendist maailmakuulsat portselani kaasa osta, siis peaksid arvestama, et hinnad on kuulsa nime väärilised. Ka valik on rikkalik. Igaljuhul pole sealne vabrikupood „shoppaja paradiis“, nagu ühest kommentaariumist lugema  juhtusin.
Eksitavast kommentaarist johtuvalt hellitasin lootust sealt kaasa osta uus serviis, kuid kohale jõudes ja hindasid nähes, ei raatsinudki sealt midagi enamat osta, kui ainult vabriku ajalugu tutvustava raamatukese ja tädile juubelikingiks väikse kausikese... Aga hinna üle pole põhjust nuriseda, sest tõepoolest, isegi lihtsana tunduvate esemete valmistamine nõuab palju aega, rääkimata erilisematest ja filigraansematest asjakestest.

Minivabriku ekskursioonil toodi näiteks, et ühe väikse (sarnane kõrvalpildil olevaga), peopesa suuruse, kaanega kausikese pitsimustri augukeste välja lõikamine võtab meistril aega pea neli tundi ja eksimise võimalus pole lubatud. Lisaks kõik muud tegevused alates materjali segust ja vormimisest glasuurimise ning põletamiseni, lõpetades kausikese käsitsi maalimisega. Seega võib öelda, et näiliselt lihtsa ja väikse eseme valmistamiseks võib kuluda ühe inimese käsitööd terve tööpäeva jagu või rohkemgi. Nii ongi esemete hind ka ajakulule ning materjali ja töö kvaliteedile kohane. Tõsi küll, eeldasin, et Herendi portselan on ka kerge, õhuline ja „läbipaistev“, nagu hinnalisemale portselanile kohane, kuid nii see ei tundunud, aga ma pole ka portselani asjatundja, et erinevate portselanitoodete kirjeldamisel ja võrdlemisel sügavamalt detailidesse laskuda...

Samas, kui võrdlesin Herendi portselani-kausikese (vasakul)käeshoidmise kogemust Szentendrest ostetud Sim Porcelain kausikese (paremal) käeshoidmise kogemusega, siis nelja kuni seitsmekordne hinnavahe tundus olevat õigustatud. Herendi portselani glasuur on katsudes palju siidisem ja sel pole karedaid kohti isegi mitte kausi põhja all, lisaks on Herendi kausi valge värv kirkam ja puhtam, kui Sim Porcelain kausikesel. Ja kuigi mõlemad kausid on käsitsi maalitud, siis Herendi portselani lillekesed on õrn ja väga peen töö. Sim Porcelain maalitud lillemuster on kaugemalt vaadates samuti kaunis ja mulle meeldib, kuid võrreldes Herendi portselanimaaliga, tundub see siiski robustsem, kasvõi värvigamma valikul, rääkimata viimistlusest. Eks hind oli ka vastav ja tagasihoidliku büdžeti puhul ei saa Sim Portselani kausikese üle üldse nuriseda - olen päris rõõmus, et midagi tavapärasest erinevat, kaunist ning samas ka taskukohast, Ungari reisilt mälestuseks soetada sain :)

 

Reisibüroo kaudu Herendit külastades algab ekskursioon kohvi/tee joomisega Herendi kaunis kohvikus ja nõud on muidugi kohaliku vabriku toodang, kuid kohvilusikad olid liiga „prostad“ ja ei sobinud kuidagi kokku peene serviisiga. Kohviku interjöör oli see-eest uhke ja tervituskohv selles meeldivas keskkonnas oli kaunis sissejuhatus ekskursioonile. Järgnes ca 10 minutiline 3D reklaamfilm, millega anti küllaltki hästi edasi Herendi portselani luksuslikku emotsiooni.

Ekskursiooni korraldatakse mini-vabrikusse, mille käigus esitletakse portselani valmistamise protsessi erinevaid etappe ja nüansse. Oli hariv ja huvitav.

Üle tee asub aga päris vabrik, kuhu ekskursiooni ei korraldata ja Herendi portselani muuseum.

 

Balatonfüred

Kui aga inimeste loodud ilu kõrvale jätta ja mõelda Jumala loodud ilule, siis soovitan võimalusel Balatoni ääres puhkamiseks võtta vähemalt paar päeva või nädala (näiteks Tihany poolsaar ja/või Balatonfüred), eriti kui oled Ungaris oma autoga või kasutad rendiautot või soovid ühistransporti kasutades erinevates kohtades peatuda.
Teel oli näha ka mitmeid vapraid rattaga matkajaid, kuid arvestades mägiseid teid, julgeks rattamatka soovitada vaid hea füüsilise vormiga inimestele. Olenemata sellest, kuidas liigud, on ümber Balatoni mitmeid kauneid kohti ning ööbimisvõimalusi kämpingutest hotellideni. Mõnusaks puhkuseks on seal kandis samuti mitmeid võimalusi alustades tavapärasest spa-puhkusest kuni Balatonil seilamise ja džiibiga mägedesse sõitmiseni. Loomulikult on võimalus ka viinamarjakorjamise hooajale oma puhkus sättida ja koos kohalikega viinamarju korjata :) Balatonfüred olevat lisaks ka laste paradiis, kuna vesi on seal madal ja veelõbustused lastega muretumad.
 



Teekond Budapestist Herendisse ja Balatoni äärde on kaunis. Teid ääristavad (juulis) lisaks mägedele päevalillede- ja maisipõllud, mida Eestis ei kohta, kuigi võibolla mõni maaharija neid kultuure ka meil kasvatab. Balatoni pool on tee ääres näha ka viinamarja istandusi ning sinavaid lavendlipuhmastega põldusid.
Giidi sõnul toimub suur lavendli korjamine juuli lõpu poole, kus kõik tulevat kokku lavendlit korjama. Viinamarja taimed olid madalad ja küpseid viinamarju juuli keskel veel polnud märgata.