Esmaspäev, 20. juuli 2015

Nimepäevareis Margiti saarele (Margit-sziget) ja Budapesti.

Mõni aasta tagasi meenus, et kunagi ammu nägin ühel maakaardil Margiti nimelist linna Inglismaal. Otsustasin siis uurida Google map’ilt, kus see täpsemalt asub ja kas on mõtet sinna sõita. Kurvastuseks leidsin, et inglise keelses versioonis oli see hoopis Margaret’i, mitte Margit’i nimeline linn, kuigi Margit tõlgitakse inglise keelde miskipärast Margaret’iks. Samas ei saa aru, miks on vaja nimesid millekski muuks tõlkida, eriti, kui nime tõlkimisel pole sisulist nime tähendust edasi antud.

Aga olgu nende nimedega, nagu on, igatahes Margaret’i linn mind sel hetkel kuidagi ei tõmmanud ja nii tekkis mõte edasi uurida, kas kuskil mujal maailmas on mõni omanimeline koht olemas ja üllatuseks leidsin Margit’i saare Budapestis, mis tundus isegi põnevam reisi sihtpunkt olevat, kui linn ja lugedes saare nime saamise lugu ning vaadates pilte saarest, tundus see just see õige koht olevat, kuhu on põhjust puhkama ja reisile minna. Nii hakkasin plaanima Budapesti reisi ja viiekümnes nimepäev tundus selleks reisiks olevat igati hea põhjus ja ajastus.
 
Margiti nimepäeva reisiks sobib eriti hästi kaks kuupäeva. Kas:
  • 10.juuni, kui Ungari nimepäevakalendri järgi on Margiti nimepäev või
  • 13.juuli, kui Eesti nimepäevakalendri järgi on Margiti nimepäev. 

Margit'i saar ja sild taamal, paremal parlamendihoone
Ise pidin koolitööde ja sessi tõttu valima juuli, kuid olenemata ajast on ikkagi vahva teada, et kuskil on olemas täitsa omanimeline saar, vaatamata sellele, et saar on nime saanud nimekaimu järgi või õigem on siiski öelda, et on ümber nimetatud püha Margiti järgi, kes oli Ungari kuninga, Béla IV, tütar.


Soovi korral saad veidi lisa lugeda saare kohta siit: http://www.budapestbylocals.com/margaret-island.html



Et nimepäeva veelgi ''nime-lisemaks'' muuta, otsustasin Margiti saarel ka ööbida. Valitud hotell on kuninglik ja saarel tervikuna on väga mõnus atmosfäär - saarele jõudes aeg justkui peatus ja kuhugi polnud enam kiiret ega ka tõmmet nägemata vaatamisväärsuste järgi, vaid hingamispäevale kohane sügav rahu (jõudsin saarele pühapäeval). Oli vaid soov lihtsalt olla, nautida hetke ja olemist tänulikkuses Jumalale. Nii ma siis käisin paljajalu mööda mõne päeva eest niidetud pehmet muru ja ristikheina, kiitsin Jumalat ja olin õnnelik kingiks saadud hetkede üle.

Võib-olla aitas sellele erilisele tundele kaasa ka omapärane kogemus, kus tundsin, et kõike ilu, nii Jumala kui inimeste loodut, oli mõnepäevase reisi jooksul kogetud nii ülevoolavalt, et olin sellest ilust neljandaks reisi päevaks juba nii küllastunud, et vajasin puhkehetke, laskmaks kogetud ilul veidigi „settida“. Igatahes pole ma kuskil mujal, kui Budapestis ja selle lähiümbruses kogenud midagi sellist, et pea igal sammul aina ahhetan nähtu ja kogetu üle ning ei jõua Jumalat ära kiita õnnistatud tunde eest ja pole varasemalt külastanud ka ühtki teist sellist kohta, kust oleks olnud sedavõrd kahju lahkuda olnud, kui Budapestist.
Margiti saare Danubius’e hotell on kuninglik ja kuigi hotelli broneerides tundus see algul liiga kallis, siis tagantjärgi vaadates, oli sealviibimise kogemus hinda väärt, vaatamata sellele, et ma ise ei hooli spa ega sauna kasutamise võimalusest, mida hotelli külastajad võivad piiramatult nautida. Kusjuures, Booking.com väitel on just selle hotelli spa Euroopa parimaid...

Hotell on eemal linnakärast, kuid ometi linnale väga lähedal ja bussiühendus suurepärane - ca 7-10 minutilise intervalliga pääsed nii trammi, rongi kui metrooni, et edasi liikuda, kuhu soovid. Vaid varahommikul ja hilisõhtul on vaja pikemalt bussi oodata.
Peatus on 1-2 minuti kaugusel.

 
Restoranis mängib õhtuti väike mustlasorkester Ungari rahvusmuusika parimaid palasid ja kui sa ei soovi restoranis õhtustada, siis võid muusikat kas aias jalutades või lobbys istudes nautida. Restoranil on ka avatud terrass, kus saab rikkalikku hommikusööki nautida, kuid toitu ei tasu einestades valveta jätta, sest seni, kuni lähed midagi lisaks tooma, võivad aias ringi lendavad linnud valmispandud hommikusöögist rõõmu tunda. Hommikuti oli taamal kuulda ka autode ja/või laevade müra, kuid linnulaulu saatel see siiski ei häirinud.

Vaade saarelt linnale ja linna ümbritsevatele mägedele on lummav ning jääkski vaatama ja pilte klõpsima, et võimalikult palju ilusaid hetki koju sõites „kaasa tuua“. Saare pargid on armastusega hooldatud ja kaunilt kujundatud, iidsed puud aga muljetavaldavad.

Kindlasti tasub ära käia ka veetornis, kust avanevad kaunid vaated. Pileti saad osta vaid sularahas, hind ca 650 forintit ja torn avatakse kell 11.

Ühel pärastlõunal kasutasin juhust ja tellisin paljukiidetud Ungari borši veetorni juures olevast Margiti terrassi restoranist. Supp maitses hea, kuigi seal oli mingit vürtsi minu jaoks liiga palju, nii et isegi järgmisel päeval tundsin veel tolle borši maitset suus ja ei saanud sellest maitsest kuidagi lahti, aga see vist on minu probleem, mitte supi viga...

Lisaks tasulistele kontserditele Margiti saarel, saad täiesti tasuta, alates kella üheteistkümnest hommikul kuni üheksani õhtul, igal täistunnil nautida muusikalist purskaevu etendust. Üheksane etendus on kõige pikem, kestab tund ja lisaks on õhtuhämaruses valgusemängu veetantsuga koos nii kaunis vaadata, et inimesed kippusid plaksutama, vaatamata sellele, et vaatemäng on automaatselt toimimas ja aplaus kujunduse autorini ei kostu. Õhtusele etendusele ei tasu liiga hiljaks jääda, sest muidu ei pruugi enam vaba istekohta leida. Noored istusid basseini äärel ja kui tunned end nii mugavalt ja ei pelga märjaks saada ega kõva istepinda, siis basseini äärel „kohti“ jätkub. Igatahes tore võimalus õhtut veeta, kui parasjagu muud programmi õhtuks pole plaanitud. Kahjuks ei võimalda Blogger lisada pikemaid filmijuppe, kuid eks parem on ikka ise kohale minna, kuulata, näha ja kogeda :)
 

 


Igatahes, tegevusi seal saarel jätkub nii päeval, õhtul kui ka öösel, nii üksi kui pere ja sõpradega ette võtmiseks, kuid paljud naudivad saarel niisama olemist või olesklemist ja nädalavahetusel näiteks lebati lihtsalt pargis murul, mõned tukkusid või magasid lõunat, üksinda ja paarikaupa või koos sõpradega, mõned päevitasid ja mõned pidasid piknikku, samal ajal, kui suur hulk inimesi mõõdab jooksujalu saarele ringe ümber ja seda varavalgest pimedani... Ja muidugi veekeskus Palatinus Strand on samuti suur magnet nii linnarahvale, kui turistidele.

Reede, 17. juuli 2015

Budapesti mäed

Inimestel on reisimisel erinevad "must be/must see" kiiksud. Minul on nendeks laevasõit ja kõrged kohad, kust avanevad kaunid vaated ümbrusele. Nii ka sel korral.

Budapest on kaunis ja mägine linnake.
 
Linnamägedes käisin turisti kombel tuuri-bussiga. Tõsi küll, osadest kohtadest sõitsin vaid mööda (Buda kindlus ja kaluribastion). Kuid linnavaated Gellerti mäelt (Gellérthegy) ja Citadellast olid liiga lummavad, et ainult bussiaknast neid nautida. Nii tegin seal lühikese jalutuskäigu ja peatuse, et viimasel õhtul enne kojusõitu veel Budapesti ilu imetleda. Õhkkond oli seal kuidagi väga eriline ja hea meelega poleks sealt ära tulnudki...

Kuid Gellerti monumendi juures jäi küll ajanappusel käimata, sest sinna on Citadella vabadussamba (Liberty Statue) juurest parasjagu pikk jalutuskäik, kuid kui on aega Budapesti mägedes jalutamiseks, siis on see kindlasti üks kaunis jalutuskäik, mida tasub ette võtta.
.............................................................................................

Teine mägi


Kui armastad kauneid vaateid, nagu minagi ja kõrgust ei karda, siis võid sõita tõstukiga Zugliget mäelt János’i mäele, mis olevat Budapesti kõrgeim mägi, kuigi linna poolt vaadates on igasugu muid torne linna ümbritsevatel mägedel, mis tunduvad kõrgemad olevat, kui János’i mäel olev torn, kuid nende tornide kohta polnud mahti uurida, mis need täpsemalt on.

János’i mäe ja transpordiga seonduva info leiad SIIT.

János’i mäelt ja tornist avanevad kaunid vaated ümbrusele.
Tõstuki peatusest tornini on vaja veidi ka mäkke „ronida“ - ca 5 - 10 minutit, olenevalt liikumistempost, aga kui tõstukiga sõita kardad, siis on võimalik ka bussipeatusest sinna mingi laste rongiga minna, kuid teiste turistide kommentaaridest saan aru, et tolle rongiga väga lähedale siiski ei saa. Lisaks saavad kõrguse kartjad jalgsi torni juurde jalutada, kui seda jalutuskäiguks saab nimetada ja see on päris pikk ja füüsiliselt väljakutsuv tee. Mõned seda siiski harrastavad trenni mõttes, kuid mind võttis parasjagu võhmale ka tõstuki juurest tornini minek, sest mäkketõus on ülekaalulise jalutaja jaoks äkilisem, kui Nõmme mäest jalgsi üles tulles. Tee on asfalteeritud ja heas vormis inimestele on see tõenäoliselt meeldiv jalutuskäik, peaasi, et õiges suunas lähed (parempoolne teeharu tõstuki lõpp-peatusest), sest võimalus on ka vasakut teeharu pidi minna hoopis mujale. Aga vaata enne minekut ise Google map’ilt järgi, et teaksid kohapeal olles õige tee valida. Mingid ungarikeelsed sildid ja infotahvlid on ka „õigel“ pool teed.
Bussiga nr 21 ja 21A saab vist tõstukile kõige lähemale, kuid on ka muid valikuid, millest eelviidatud lingilt infot leiad.
Bussi 21 lõpp-peatusest saab vasakul lasterongiga veidi edasi, kuid mitte pikalt ja paremal on tõstuki peatus.
 
See infotahvel jääb paremale poole teed tõstuki lõpp-peatusest torni poole suundudes.