Nimepäevareis Margiti saarele (Margit-sziget) ja Budapesti.
Mõni aasta tagasi
meenus, et kunagi ammu nägin ühel maakaardil Margiti nimelist linna Inglismaal.
Otsustasin siis uurida Google map’ilt, kus see täpsemalt asub ja kas on mõtet
sinna sõita. Kurvastuseks leidsin, et inglise keelses versioonis oli see
hoopis Margaret’i, mitte Margit’i nimeline linn, kuigi Margit tõlgitakse inglise
keelde miskipärast Margaret’iks. Samas ei saa aru, miks on vaja nimesid millekski
muuks tõlkida, eriti, kui nime tõlkimisel pole sisulist nime tähendust edasi
antud.
Aga olgu nende
nimedega, nagu on, igatahes Margaret’i linn mind sel hetkel kuidagi ei tõmmanud
ja nii tekkis mõte edasi uurida, kas kuskil mujal maailmas on mõni omanimeline
koht olemas ja üllatuseks leidsin Margit’i saare Budapestis, mis tundus isegi
põnevam reisi sihtpunkt olevat, kui linn ja lugedes saare nime saamise lugu
ning vaadates pilte saarest, tundus see just see õige koht olevat, kuhu on
põhjust puhkama ja reisile minna. Nii hakkasin plaanima Budapesti reisi ja
viiekümnes nimepäev tundus selleks reisiks olevat igati hea põhjus ja ajastus.
Margiti nimepäeva
reisiks sobib eriti hästi kaks kuupäeva. Kas:
- 10.juuni,
kui Ungari nimepäevakalendri järgi on Margiti nimepäev või
- 13.juuli,
kui Eesti nimepäevakalendri järgi on Margiti nimepäev.
 |
Margit'i saar ja sild taamal, paremal parlamendihoone |
Ise pidin koolitööde ja sessi tõttu valima juuli, kuid olenemata ajast on ikkagi vahva teada, et kuskil
on olemas täitsa omanimeline saar, vaatamata sellele, et saar on nime saanud
nimekaimu järgi või õigem on siiski öelda, et on ümber nimetatud püha
Margiti järgi, kes oli Ungari kuninga, Béla IV, tütar.
Et nimepäeva veelgi
''nime-lisemaks'' muuta, otsustasin Margiti saarel ka ööbida. Valitud hotell on kuninglik ja saarel tervikuna on väga
mõnus atmosfäär - saarele jõudes
aeg justkui peatus ja kuhugi polnud enam kiiret ega ka tõmmet nägemata
vaatamisväärsuste järgi, vaid hingamispäevale kohane sügav rahu (jõudsin saarele pühapäeval). Oli vaid soov lihtsalt olla, nautida hetke ja olemist tänulikkuses Jumalale. Nii ma
siis käisin paljajalu mööda mõne päeva eest niidetud pehmet muru ja
ristikheina, kiitsin Jumalat ja olin õnnelik kingiks saadud hetkede
üle.
Võib-olla aitas sellele erilisele tundele kaasa ka omapärane
kogemus, kus tundsin, et kõike ilu, nii Jumala kui inimeste loodut, oli mõnepäevase
reisi jooksul kogetud nii ülevoolavalt, et olin sellest ilust
neljandaks reisi päevaks juba nii küllastunud, et vajasin puhkehetke,
laskmaks kogetud ilul veidigi „settida“. Igatahes pole ma kuskil mujal, kui
Budapestis ja selle lähiümbruses kogenud midagi sellist, et pea igal sammul
aina ahhetan nähtu ja kogetu üle ning ei jõua Jumalat ära kiita õnnistatud
tunde eest ja pole varasemalt külastanud ka ühtki teist sellist kohta, kust
oleks olnud sedavõrd kahju lahkuda olnud, kui Budapestist.


Margiti saare Danubius’e hotell on kuninglik ja kuigi
hotelli broneerides tundus see algul liiga kallis, siis tagantjärgi vaadates,
oli sealviibimise kogemus hinda väärt, vaatamata sellele, et ma ise ei hooli spa
ega sauna kasutamise võimalusest, mida hotelli külastajad võivad
piiramatult nautida. Kusjuures, Booking.com väitel on just selle hotelli spa
Euroopa parimaid...

Hotell on eemal linnakärast, kuid ometi linnale väga
lähedal ja bussiühendus suurepärane - ca 7-10 minutilise intervalliga pääsed
nii trammi, rongi kui metrooni, et edasi liikuda, kuhu soovid. Vaid
varahommikul ja hilisõhtul on vaja pikemalt bussi oodata.
Peatus on 1-2 minuti
kaugusel.
Restoranis mängib õhtuti väike mustlasorkester Ungari
rahvusmuusika parimaid palasid ja kui sa ei soovi restoranis õhtustada, siis
võid muusikat kas aias jalutades või lobbys istudes nautida. Restoranil on ka
avatud terrass, kus saab rikkalikku hommikusööki nautida, kuid toitu ei tasu
einestades valveta jätta, sest seni, kuni lähed midagi lisaks tooma, võivad aias ringi
lendavad linnud valmispandud hommikusöögist rõõmu tunda. Hommikuti
oli taamal kuulda ka autode ja/või laevade müra, kuid linnulaulu saatel see siiski
ei häirinud.

Vaade saarelt linnale ja linna ümbritsevatele mägedele on
lummav ning jääkski vaatama ja pilte klõpsima, et võimalikult palju ilusaid
hetki koju sõites „kaasa tuua“. Saare pargid on armastusega hooldatud ja
kaunilt kujundatud, iidsed puud aga muljetavaldavad.
Kindlasti tasub ära käia ka veetornis, kust avanevad
kaunid vaated. Pileti saad osta vaid sularahas, hind ca 650 forintit
ja torn avatakse kell 11.
Ühel pärastlõunal kasutasin juhust ja tellisin paljukiidetud Ungari borši veetorni juures
olevast Margiti terrassi restoranist. Supp maitses hea, kuigi seal oli mingit vürtsi minu jaoks liiga palju,
nii et isegi järgmisel päeval tundsin veel tolle borši maitset suus ja ei
saanud sellest maitsest kuidagi lahti, aga see vist on minu probleem, mitte
supi viga...


Lisaks tasulistele kontserditele Margiti saarel, saad täiesti tasuta, alates kella üheteistkümnest hommikul kuni üheksani õhtul,
igal täistunnil nautida muusikalist purskaevu etendust.
Üheksane etendus on kõige pikem, kestab tund ja lisaks on õhtuhämaruses
valgusemängu veetantsuga koos nii kaunis vaadata, et inimesed kippusid
plaksutama, vaatamata sellele, et vaatemäng on automaatselt toimimas ja aplaus
kujunduse autorini ei kostu. Õhtusele etendusele ei tasu liiga hiljaks jääda,
sest muidu ei pruugi enam vaba istekohta leida. Noored istusid basseini äärel
ja kui tunned end nii mugavalt ja ei pelga märjaks saada ega kõva istepinda,
siis basseini äärel „kohti“ jätkub. Igatahes tore võimalus õhtut veeta, kui parasjagu
muud programmi õhtuks pole plaanitud. Kahjuks ei võimalda Blogger lisada pikemaid filmijuppe, kuid eks parem on ikka ise kohale minna, kuulata, näha ja kogeda :)
Igatahes, tegevusi seal saarel jätkub nii päeval, õhtul kui ka öösel, nii üksi kui pere ja sõpradega ette võtmiseks, kuid paljud naudivad saarel niisama olemist või olesklemist ja nädalavahetusel näiteks lebati lihtsalt pargis murul, mõned tukkusid või magasid lõunat, üksinda ja paarikaupa või koos sõpradega, mõned päevitasid ja mõned pidasid piknikku, samal ajal, kui suur hulk inimesi mõõdab jooksujalu saarele ringe ümber ja seda varavalgest pimedani... Ja muidugi veekeskus Palatinus Strand on samuti suur magnet nii linnarahvale, kui turistidele.