Londoni külastustest noppeid

Siin on kirjas vaid mõned märkmed mu Londonireisidelt, mida ehk väga sageli teistes Londoni reisikirjeldustes ei leia. Seega ma ei kirjuta populaarsematest turismimagnetitest ja kõigist Londonis külastatud kohtadest, vaid püüan siin välja tuua mõned mõtted, mida Londonis lisaks tavapärasele, veel võiks teha/külastada. Tõsi küll, seda ikka enda vaatenurgast lähtuvalt ja see pole muidugi täiuslik valik, sest olen seal viibinud vaid kolmel korral ja mitte eriti pikalt... Seega on Londoni avastamist ja kogemist endalgi veel palju ees.
Shoppamise osas panin kirja mõned tuntud kaubakeskuste viited ja vihje ülekaalulistele shoppajatele. Lisaks ka mõned kogemused öömaja valikul Londonis (Eesti keskmise sissetulekuga reisija jaoks).
Viited on lisatud teksti sees ja täislinkidena ning nende viidete kaudu saad soovi korral rohkem infot.

2015 kevadise reisi tegi aga veidi erilisemaks kuningapere printsessi, Charlotte Elizabeth Diana, sünd 2.mail. Tõsi küll, ise "magasin maha" selle sündmuse ja Londonis olles ei märganud, et keegi seda oleks kuidagi erilisemalt tähistanud ja isegi kohalikes uudistes ei hakanud silma enne, kui Juulia selle jutuks võttis. Ilmselt olid tollal Inglismaal muud teemad aktuaalsemad uudistekünnise ületamisel... Igaljuhul on tore meenutada oma reisi ka printsessi sünniga seonduvalt. Aitäh, Juulia!

Lehviku töötuba, Greenwich ja Londoni kuninglikud pargid

2015 kevadine reis Londonisse tuli üsna ootamatult. Olin küll eelmisel aastal mõelnud, et soovin millalgi osaleda Lehvikumuuseumi lehviku tegemise töötoas, kuid polnud kindlat plaani ajaliselt veel teinud. Igatahes oli hea vaheldus töörutiinist mõneks päevaks välja saada ja hoopis midagi teistsugust teha.



lehvikumuuseumi sisehoov

Tänud taas Juuliale, kelle abiga sellise võimaluse Londonis üldse leidsin! Nimelt, 2014 suvel Londonit külastades, sõitsime lennujaamast kesklinna rongiga ja Juulia avastas ühe sooduspakkumiste lehekülje, kus on mitmeid 2in1 pakkumisi rongiga sõitjaile - http://www.daysoutguide.co.uk/. Sealt Lehvikumuuseumi leidsingi. Olen küll aastaid palava ilmaga suveniirlehvikuid kasutanud, kuid polnud üldse kursis, et eksisteerib nii kõrgel tasemel ja peen lehvikukunst. Veelgi enam, enne lehvikumuuseumi külastamist ei kujutanud isegi ette, kuivõrd erinev võib olla lehviku kuju ja vorm erinevatel rahvastel üle maailma, rääkimata nende kunstilise kujunduse väljendusrikkusest.

Kuid sa pead seda ise nägema, sest minu kirjeldusoskused jäävad kaugelt alla sellele, mida lehvikukunsti valdkonnas on loodud :)
Muuseum on küll ruumikuse mõttes väike, kuid see-eest romantiline, eriti nende kohvik ja sisehoov. Muuseumi külastades tuleb aga arvestada, et ühekorraga kõiki eksponaate ei näe, sest seal on erinevatel perioodidel temaatilised näitused täiesti erinevatest valdkondadest ja vaid üksikud püsiekspositsiooni eksemplarid on ajutise näitusega koos eksponeeritud. Üllatav oli, kuivõrd erinevatel teemadel on võimalik lehvikutest temaatilisi näitusi korraldada. Näiteks 2014 sattusin Londonisse, kui seal olid eksponeeritud peamiselt reklaamlehvikud ja 2015 kevadel oli just lõppemas näitus Waterloo elust ja aegadest, mida kahjuks polnud mahti külastada, sest jõudsin parasjagu lehvikutöötoa alguseks. Kuid pole ka probleemi, sest temaatilised näitused jäädvustatakse raamatutena ja neid saab soovi korral muuseumi poest või veebipoest osta. Kohapeal on ostud veidi soodsamad, olenevalt hetke-pakkumistest. Nt ostes kaks raamatut, saad kolmanda tasuta. Kuid lehviku toorikuid ei tasu sealt kaasa osta, need on kallimad, kui valmislehvikud ja pole ka eriti kvaliteetsed.

esimesed voldikud valmis

ja liimimine võis alata :)
Kõigepealt ääred...

Lisaks on võimalus iga kuu esimese laupäeva pärastlõunal osaleda lehviku-meisterdamise töötoas. See pole kindlasti mitte lapsepõlveaegne lehvikuvoltimine, vaid päris tõsine osavuse proovilepanek. Meie grupil esimese korraga ei õnnestunud küll saada kvaliteetset voldikut, kus kõik voldid oleksid olnud täpselt samas mõõdus.


...ja siis ülejäänud ribid.

Ja lõpptulemus siis selline,
täitsa nagu päris :)

Aga nagu kõigi muude käsitöökunstide puhul, nii ka lehvikuvoltimisel, võtab veatu eksemplarini jõudmine aega ja see on põhjus, miks töötoas volditakse lehvikuid paberist, mitte kangast - paber on oluliselt odavam ja mugavam materjal harjutamiseks :) Samas pole vaja paberi pärast üldse kurvastada, sest paber on lehvikumaterjalina väga laialdaselt kasutusel juba ammusest ajast ja lisaks pole seda vaja millegagi immutada, et see vormi hoiaks... Kuid see töötuba pole vaid voltimine ja liimimine. Caroline, kes töötuba juhendab, on lehvikute restaureerimisega tegelenud juba noorpõlvest alates ja tema ülevaadet lehvikute ajaloost ja lehvikute kollektsioneerimisest on väga põnev kuulata. Lisaks on sul tagatoas võimalus uudistada eksponaate, mida muuseumis väljas pole. Seega, kui oled käsitööhuviline ja sul on Londonireisil viibides vaba aega  3-4 tundi (kuu esimesel laupäeval), siis soovitan selles töötoas osaleda. Tervita Caroline' minu poolt :)


Kui otsustad Londonis olles lehviku-muuseumi külastada, siis plaani selle kandi külastamiseks terve päev, isegi juhul, kui lehvikumuuseumi ei lähe, sest Greenwich, kus lehvikumuuseum asub, on suurepärane linnaosa Londoni külastuseks ja inglismaise feelingu kogemiseks. Greenwichi pargist leiad mõned kuninglikud muuseumid (http://www.rmg.co.uk/), mida saad täiesti tasuta külastada - meremuuseum, observatoorium, kuninganna maja ning muudki põnevat.

Ise olen jõudnud neist põgusalt külastada peale lehvikumuuseumi veel meremuuseumi (tund enne sulgemist) ja igatsen nüüd tagasi minna, et kogu väljapanekuga tutvuda. Tõeliselt põnev koht eriti nende jaoks, keda laevandusega seonduv köidab, kuid avastamist jätkub kõigile - nii vanematele kui ka pisiperele.


Thames'i ääres leiad aga legendaarse laeva taastatud versiooni - Cutty Sark ja seal kõrval on ka jõealune tunnel, mida mööda saad soovi korral teisele poole jõge jalutada või rattaga sõita. Cutty Sark'i kõrval oleval haljasalal ja trepiastmeil nautisid paljud oma einet ja puhkasid jalga.
Teiselpool Cutty Sark'i on aga Kuninglik merekolledž koos kauni kabeliga ja turistide infopunkt suveniiripoekesega.

Greenwichi park on aga suurepärane koht pikniku pidamiseks ja piknikupidajaid sinna jagus, lisaks tervisespordi- ja murumängude harrastajatele ning jalutajatele. Greenwichis leiad ka tõelised inglise pubid ja -turud.

Emirates Air-line gondlisõit

vaade jõele

Londoni kesklinnast Greenwichi saad lisaks bussisõidule veel mitmel moel. Ise sõitsin sinna esimesel korral DLR'iga - mõned teelõigud olid väga kaunid (Dockland). Sõitsin sinna peale gondlisõitu jõe kohal Emirates Air-line'ega Emirates Royal Docks peatusest kuni Emirates Greenwich Peninsula peatuseni, mis asub O2 keskuse juures. Oli päris tore sõit kena linnavaatega, kusjuures gondlis sai kuulata kõlarist ka temaatilist ülevaadet.

Järgmisel korral kasutasin Greenwichis käimiseks linnatranspordi jõelaeva (RB), mis on ilmselt kõige kiirem viis kesklinnast Greenwichi jõudmiseks. Jõelaevade sõiduplaanid ja marsruudid leiad SIIT.


Siit https://www.royalparks.org.uk/parks leiad kõigi kuninglike parkide info koos kaartidega, kui soovid võtta ette jalutuskäigud Londoni kuulsates ja kaunites parkides. Kuid peale Hyde park'ist läbi jalutamist tundus, et parkide külastuseks on kõige mõistlikum jalgratas laenutada :) ja parim aeg parkides on kevad, aprilli lõpp/mai, sest siis on lisaks silmailule ka õitsvate parkide lõhnabukett midagi sellist, mida tahaks kangesti kaasa pakkida ja koju kaasa tuua :) Aga ilmselt sellise tehnilise lahenduseni on mõned head aastad veel aega, kuni tavakasutajani jõuab kaamera, mis suudab lisaks pildile jäädvustada ka aroome... aga millalgi keegi selle triki kindlasti teoks teeb, arvestades tehnika arengu kiirust tänapäeval...

Kanalimuuseum ja Regrent's kanal

Peale Regrent's kanalil sõitu ja kanali ääres jalutamist, on mul Londoni külastajale üks asjakohane "riim":
kui sa pole kanalitel käinud,
siis pole sa Londonit näinud :)
Sa võid käia kõik kesklinna muuseumid läbi ja külastada kuningaperega seotud tähtsaid kohti, kuid elu kanalitel ja kanalieluga seotud kunst, on midagi sellist, mida kindlasti peaks nägema/kogema, enne kui Londonist lahkud. Pigem planeeri oma Londoni reisiks vähem klassikalisi muuseume ja tee neist parem valik, kui et jätad kanalitel käimata.
Bakerloo liini Warwick Avenue metroo-peatusest saad kiirelt Little Venice juurde (sildid juhatavad suunda) ja sealt leiad mitu kanalipaadi tuuri pakkujat. Sõidavad nad nii Regrent Park'i kui ka Camden Lock turu juurde. Edasi võid soovi korral mööda Regrent's kanali äärt jalutada kuni Battlebridge Basseinini, mille kõrval asub Kanalimuuseum (jääb King's Cross metroojaama lähedale). See jalutuskäik on vaid lühike osa Londoni kanalitega tutvumiseks, sest kanaleid Londonis jätkub... Pannes Google otsingusse 'canal boat festival' leiad mitmeid viiteid ja galerii, saamaks esmast tunnetust Londoni ja Inglismaa kanalieluga seonduvalt.





Ja kui sul pole aega jalutuskäiguks, võta aega kasvõi lühikeseks kanalipaadi sõiduks Little Venice'st Camden Lock'ini või vähemalt Regrent Park'ini, kus asub ka loomaaed.





Samas, kui sul on pisutki aega jalutada, siis soovitan Camden Lock turu juurest edasi jalutada kuni Kanalimuuseumini, kus saad hea ülevaate kanalielu ajaloost ja -kunstist.

Muuseumi külastuseks ei kulu palju aega, kuid on huvitav vaheldus (< sisehoov >).

värvikas kanali kunst



"pitsilised" taldrikud,
mida Londonis müügil ei leia...



kööginurk kanalipaadis

sellist tahaks endalegi, olgugi,
et pole kuhugi panna :)

See väike pildivalik pole täielik ülevaade kanalimuuseumis nähtust. Kohapealt leiad ka interaktiivseid eksponaate, saad vaadata filmi, liigutada mängukanalitel kanalipaate, avades ja sulgedes lüüse, õppida sõlmede tehnikat ning palju muud, mis oli eluga kanalitel seotud. Kuid saad ka lugeda Carlo Gatti'st, kes olevat ühe esimese ettevõtjana teinud jäätise kättesaadavaks laiemale klientuurile, sest sinnamaani olevat jäätis olnud vaid rikkurite luksus - külmikud ju polnud.

Muud muuseumid

Tavaliselt pole ma üldse muuseumifänn ja veel vähem pakuvad huvi kuningapalee vahtkonnavahetused. Ilmselt seetõttu, et kooliajast on ajaloos suur lünk ja nüüd keskeas on päris koormav klassikaliste muuseumide mahukat ajaloolist informatsiooni läbi hekseldada, et eksponaate ja infot mingite kindlate sündmuste või ajalooetappidega omavahel seostada. Nii paelub mind muuseumides pigem nende interjöör esteetilise emotsiooni mõttes.
Kuid aegajalt leian ka selliseid muuseume, millest vaimustun. Kõige põnevam muuseum oli ühe kolleegi soovitatud Invalides Pariisis, mille külastus oli nagu ilmutus tehnoloogia arenguga kaasnevast "taandarengust" ja seda kvaliteedi ning ilu arvelt.

Kuid on ka ladusalt ja lahedalt ülesehitatud muuseume, nagu näiteks teadusmuuseum Londonis. Algul ei plaaninud sinna üldse põigata, otsisin hoopis kellameistrite muuseumi, mis oli vahepeal kolinud ja kuna suundusin kellameistreid otsima aastataguse info alusel, siis leidsin eest vaid suletud uksed... Keegi kõrvalkontorist teadis aga rääkida, et nad olevat kolinud teadusmuuseumi juurde ja nii sinnapoole suundusingi, leides eest rikkaliku kellade ekspositsiooni teiste põnevate museaalide kõrval. Ja kuigi väidetavalt polnud seegi kellameistrite näituse osa, siis oli teadusmuuseumi külastus igavesti põnev, kuigi kõike ei jõudnud läbi käia ega kogeda. Kuid teadusmuuseumi külastus on kindlasti suurepärane ajaviide nii täiskasvanuile, kui ka lastele.


Tundub, et mulle pakuvad tagasivaatava ajaloo asemel (klassikalised muuseumid) oluliselt suuremat huvi arengut eksponeerivad väljapanekud, mida esitlevad nii teadus- kui ka disainimuuseum.

Seepärast on ka disainimuuseumis mul alati ääretult põnev, sest tohutult lahe on vaadata, kuidas loomingulisusel pole piire.
Vahel võib ju hetkeks tunduda, et mõnes valdkonnas pole justkui enam millegi uuega võimalik üllatada, kuid ikka leidub keegi, kes suudab lisada täiesti uue vaatenurga või uue lahenduse ja muuta mõne tavalise asja eriliseks. Igatahes on disainerite väljapanekud väga inspireerivad ja avastamisrõõmu pakkuvad :) Londonis leiad disainimuuseumi Tower Bridge lähedal jõe ääres.

Siiski, traditsioonilistest ajaloomuuseumidest mulle meeldib Victoria ja Alberti muuseum, kus on erinevale maitsele eksponaate, kuigi kõige enam mulle imponeerib kohviku interjöör koos elava klaverimuusikaga, olgugi, et ruumi akustika võimendab laudkondade jutusuminat tugevalt ja klaverimängu on selle sumina sees päris raske nautida, kuid siiski...
Võrratud on ka erinevad vitraažid, klaasikunst ja kroonid, kuid vaatamata kahele lühidale külastusele, pole õnnestunud siiani kogu ekspositsiooni näha ja ilmselt pole see ka oluline...

Shoppamine Londonis

Üks populaarsemaid kaubanduskeskusi Londonis tundub olevat Primark. Sinna unustasin end esimesel korral täiesti ära, tehes nõnda meelehärmi oma reisikaaslasele... Ja kuigi ma ise sealt endale riideid ja jalanõusid tavaliselt ei leia, siis normaalmõõdus inimeste jaoks on see shoppamise "paradiis". Rahakotile kerge ja endale rõõmuks :)
Primarki poode on Londonis mitmeid, kuid ise olen asukoha mugavuse tõttu käinud vaid Marble Arch metroopeatuse lähedal olevas kaupluses Oxford streetil (pood jääb metroopeatusest minnes paremale poole ja ulatub kuni Park street ja Oxford street nurgani).

Enne Primarki kaubanduskeskust Oxford streetil (Marble Arch metroopeatuse poolt tulles) leiavad aga pontsakamad daamid hea valiku nii rõivaid, pesu kui  jalanõusid Evans'ist. Tõsi küll, hinnad on kõrgemad, kui Primarkis, kuid see-eest on sealt ülekaalulistel ja suuremõõdulistel vähemalt midagigi osta. Näiteks, oma nr 41 mõõdus jalale pole ma Eestis leidnud baleriinasid, kuid sealt need sain, sest need olid lisaks sobivale suurusele ka laial liistul ja täitsa mõistliku hinnaga, sest vaatamata pisut kõrgemale hinnaklassile, on neil siiski ka soodushindadega tootepakkumisi. Parima valiku soodushinnaga kaupu leiad ennelõunal, sest õhtupoole, enne sulgemist, nad valikut vist ei jõua enam uuendada. Näiteks ühel õhtul avastasin sealt kilejoped, mille värvivalik polnud kõige sobivam, kuid mõni päev hiljem hommikul minnes, leidsin palju suurema värvivaliku. Vabandused siinjuures - ei mäleta, kas meestele ka seal midagi leidub...
Kuskile märkmetesse panin veel paar tüsedatele sobilikku poodi kirja, kuid kahjuks esimese hooga ei leidnud enam kevadisi märkmeid üles. Kui leian, siis lisan ka need.

Lisaks poodidele, kus keskmise sissetulekuga eestlasena oli võimalik ostelda, käisin uudistamas ka Selfridge kaubamajas, mille luksusliku kauba soetamiseks sel hetkel vajadust ei tekkinud :) Jääb Primarkist veidi eemale Oxford streeti pidi edasi minnes, kui on huvi.


Central metrooliinil on aga üks suur kaubanduskeskus Stratfordi peatuses, kuhu ise pole veel oma kolme Londonireisi jooksul jõudnud, kuigi igakord sealt mööda sõidan ja mõtlen, et võiks kasvõi vaatama minna. Viimase Londonireisi ajal oli metroolehes kirjas, et see olevat üks Euroopa suurimaid kaubanduskeskusi.

Ka Ilfordi raudteejaama vastas oli mingi kaubanduskeskus, Exchange, kus leidub nii rahvusvaheliselt tuntumaid kui ka vähetuntuid kaubamärke. Spetsiaalselt sinna pole ehk mõtet sõita, aga kui ööbid sealkandis ja on vajadus miskit osta, siis võib ju läbi põigata...

Excange kaubanduskeskusest ja Ilfordi jaamast veidi edasi liikudes, leiad ka 99penni poe, aga sellest on ehk rohkem kasu kohalikel, kuna peamiselt leiad sealt majapidamiseks vajalikku, lisaks toiduainetele. Viidatud lingi kaudu saad mingi ülevaate pakutavast kaubast ja huvi korral otsida teisigi selle keti poode - tundub, et neid on Inglismaal rohkesti.

Transport

Londoni ühistransport on niivõrd mugav ja loogiline, et käsipagasiga Londonisse reisides pole küll põhjust takso ega hotelli transfeeri teenuseid kasutada. Iseasi, kui sul on liikumisraskused või lähed sinna suure kohvri ja/või koos väikeste lastega... Võib-olla ka suurema seltskonnaga reisides tasub takso või transfeer end ära. Pead ise oma võimalusi hindama.

Siit https://tfl.gov.uk/ leiad kõik vajaliku ühistranspordiga seonduvalt. Ise olen Londonis kasutanud Oyster'it sõidu eest tasumiseks, kuid pead arvestama, et juhul, kui su kojusõit jääb liiga hilisele ajale, näiteks öine lend, nagu mul viimati, siis pole sul võimalik oma Oysteri tagatisraha kätte saada. Seega uuri enne ärasõitu, mis kellani kassad on lahti, kui soovid oma viis naela tagatisraha ja liigselt kaardile laetud raha tagasi saada.

Metroojaamades ümberistumiseks pead arvestama lühemate või pikemate jalutuskäikudega, kuid eks liikumine tuleb ikka enamasti kasuks. Kui järgid suunaviitasid ja tead, mis suunas on vaja minna, siis on seal väga lihtne liigelda.

Stanstedist saab kesklinna kõige mugavamalt rongiga Stansted express. Graafik on tihe ja kohale jõuab kiirelt. Rongipiletid tasub aga võimalusel varakult soetada, sest siis on hind oluliselt soodsam ja lisaks saad soovi korral kasutada 2in1 pakkumisi, millele eelpool juba viitasin.

Ise ostsin viimati koos lennupiletiga ekslikult NationalExpress'i pileti, mida kiiruga pileteid ostes pidasingi rongipiletiks nimelaiendi "Express" tõttu, kuid kohale jõudes selgus, et tegu on bussiga ja ostetud piletiga rongile ei pääsenud. Polnud häda midagi, buss jõudis Liverpool Street peatusesse nagu ka rong, kuid sõit oli rongisõidust kallim ja pikem... Eks järgmine kord olen tähelepanelikum lennufirma pakutavaid lahendusi ostes...
Kui aga Stanstedi lennujaama transpordivõimalusi vaatad, siis tundub nagu peale NationalExpressi muud sealt kesklinna poole ei sõidagi... nii, et ole tähelepanelik, sest on ka teisi, soodsamaid, võimalusi liiklemiseks.

Bussidest sõidab ka EasyBus Londoni erinevatest lennujaamadest kesklinna ning hinnad on päris mõistlikud.

Stanstedi lennujaamast saab soodsalt ka Terravision bussiga linna. Näiteks suurepärane võimalus sõita Redbridge jaamani, kui peatud sealkandis, ka Gants Hilli on Redbridge kaudu mõistlikum sõita, kui läbi linna ja isegi, kui saabud või lahkud öösel, siis ööbusse sõidab päris mõistliku intervalliga, et Redbridgest edasi liikuda. Terravisionil on ka teisi liine, näiteks Lutonist, aga sihtkohad samuti erinevad.

Ööbimine Londonis

Mitmed aastad tagasi leidis mu tollane reisikaaslane Londoni äärelinnas, Gants Hill'is, ühe päris korraliku kolmetärnise hotelli (St.Georgio). Tol korral oli asukoha valik seotud konverentsiga, mis toimus Ilfordis. Endalegi üllatuseks on edaspidised Londonikülastused mind sinna taas tagasi viinud, kuigi olen püüdnud järgmistel kordadel leida ka muid ööbimiskohti.

Siinjuures pean vajalikuks hoiatada Somerset hotellis ööbimise eest, mis asub kesklinnas ja on ahvatlevalt soodsa hinnaga ja suurepärases asukohas. Broneerisin sinna 2015 kevadiseks reisiks toa, kuid broneerimise eelselt ei jõudnud kommentaariume uurida.
Õnneks paar päeva enne lendu avastasin, et paljud turistid olid kirjutanud lutikatest tolles hotellis ja nii jõudsin kesklinna "soodsa" ööbimise vahetada taaskord teada-tuntud St.Georgio hotelli vastu Gants Hillis.



päevane vaade St.Georgio aknast

Vedas, et seal vaba tuba oli ja sain end reisil olles ka hästi välja puhata. Lisaks oli tuba väga mugav - ilmselt olen siinjuures tänu võlgu eestlannast vastuvõtu töötajale, eriti väikse kööginurga eest mu toas, mis paaril õhtul kasutustki leidis. Kööginurka päris kõigis tubades seal pole, kuid külmik, veekeetja ja föön kuuluvad küll kõigi tubade varustusse, lisaks muule tavapärasele.


õhtune vaade St.Georgio aknast

St Georgio kööginurgaga tuba

Tagasi Gants Hilli ja Ilfordi olen jõudnud ilmselt seetõttu, et Londoni kesklinna öömajad on ülehinnatud ja hinna/kvaliteedi suhe kohati väga vilets. Mõtlen seda, et pigem sõidan hommikul/õhtul paarkümmend minutit pikemalt hotelli ja kesklinna vahet, kui et maksan põhjendamatult kõrget hinda viletsama hotellitoa eest.
Olen avastanud, et ööbimise hinnad on Gants Hilli kandis kesklinnaga võrreldes märgatavalt rahakotisõbralikumad, toad avaramad ja paremini varustatud ning hinna/kvaliteedi suhe väga hea. Samas on Gants Hill Central metrooliinile jääv linnaosa suurepärases asukohas. Kesklinna vaid 20-30 minutit, olenevalt sellest, kuhu soovid sõita ja lisaks leiad sealt vägagi soodsad söögikohad (näiteks õhtusöögiks). Samuti on Strattfordi kaubanduskeskus väga lähedal.
St.Georgios tuba broneerides võiks toa võtta kas hoovi poole või viimasele korrusele, sest tänava poolsetesse tubadesse kostub tänavamüra, sh kõrvaloleva ööklubi melu, eriti nädalavahetustel.

Ilford pole ehk nii mugav peatumiseks, sest lähima metroojaamani on vaja mõned peatused bussi või rongiga sõita. Eelmisel aastal peatusin seal ühes väikses hotellis (Cranbrook), sest tol korral oli see privaatse dušširuumiga soodsaim ööbimispaik, mida sain endale finantsiliselt lubada.  Hoone ise oli üsna põdurake, nagu paljud Londoni vanemad hotellid ja majad - krigisevad trepid ja põrandad ning kopitanud lõhn, lift puudub. Tuba oli küll päris avar ja normaalse varustusega, isegi veekeetja oli olemas koos tee ja lahustuva kohviga. Nii, et liigseks nurisemiseks pole põhjust, sest magada oli seal rahulik, bussi ja rongipeatus lähedal ning hommikusöök oli tõesti suurepärane võrreldes St.Georgio hea valikuga. Cranbrooki hommikusöögiga püsis kõht kuni hilise pärastlõunani täis ja polnud ka mingit probleemi, kui küsisin kaasa jogurti koos krõbinatahvliga. Nii polnudki erilist vajadust päeva jooksul söögile raha kulutada...
Ilfordist Gants Hilli bussiga sõites, jääb teepeale ka Rossmore hotell. Kuna bussiliiklus on päris tihe, sh öösel, siis võib tagasihoidliku eelarve korral ka seal peatuda - endal kogemus puudub, olen vaid mööda sõitnud, kuid tundub üsna samast klassist Cranbrooki hotelliga olevat, kuid seal ei pruugi kõigis tubades privaatset dušširuumi olla.

2014 Londoni reisi planeerides leidsin Google mapilt veel ühe hotelliketi, mida sa vahendajate kaudu ei leia - Travelodge hotellikett https://www.travelodge.co.uk/. Tol korral tundusid hinnad olevat paremad, kui näiteks Booking.com kaudu leitud hotellidel ja samas on need päris normaalse kvaliteediga öömajad. Külmikut tubades küll pole, kuid kõik muu vajalik on siiski olemas. Vahel on need hotellid küll nii täis, et on keeruline vaba tuba leida, kuid tasub siiski enne reisi vaadata. Näiteks Gants Hilli Travelodge hotell on kindlasti vaiksemas kohas, kui St.Georgio hotell, kuid jääb väikse jalutuskäigu kaugusele metroojaamast. Kevadel seal aga vaba kohta polnud...


Igaksjuhuks mainin ka seda, et nii Gants Hillis kui ka Ilfordis on erinevatest rahvustest tõmmusid inimesi Eestiga võrreldes märksa rohkem ja heleda nahaga inimesi tundub olevat vähemuses. Turvalisuse pärast pole ma seal kordagi muretsema pidanud - seda julgustuseks neile, kes end tõmmude keskel ebakindlalt tunnevad. Olen olude sunnil nii Ilfordis kui Gants Hillis mitmeid kordi ka öösiti ringi liikunud ja turvalisuse mõttes pole vahet, kas kõnnid Eesti tänavatel või seal öösiti ringi. Kui sa ise kuidagi väljakutsuvalt ei käitu ja suhtud kaaskodanikesse austavalt, siis pole muretsemiseks põhjust, sedaenam, et seal on öösiti peatänavatel oluliselt rohkem rahvast, kui Eestis sellega harjunud oleme. Ja mis iganes olukorras sa ka oma elus pole, võid alati paluda Jeesuse kaitset oma teekonnale, sest pole paremat viisi elamiseks ja reisimiseks, kui Jumala kaitse ning juhtimise all.